1. Visuaallennuilm
VFR-lende võib sooritada ilmatingimustes, mil nähtavus ja vahemaa pilvedeni ei ole väiksemad kui on märgitud tabelis 4-1. Eespool nimetatud nõuded ei puuduta eri-VFR-lende.

2. VFR-lennud kontrollitavas tsoonis ja lennuväljaliikluse tsoonis
VFR-lende ei või sooritada kontrollitavas tsoonis ja lennuväljaliikluse tsoonis päeval:
   a) kui pilvekõrgus on väiksem kui 450 m (1500 jalga) või
   b) kui nähtavus maal on väiksem kui 5 km, kui selleks ei ole saadud lennujuhtimisüksuse luba (eri-VFR-lennuks).
Eri-VFR-lendudel peab nähtavus maal olema vähemalt 1,5 km päeval ja vähemalt 3 km öösel ning pilvisus peab võimaldama lennata minimaalsel lubatud lennukõrgusel selgelt väljaspool pilvi.
Märkus 1. Kopterilendudeks kehtestatakse nõutav minimaalne nähtavus eraldi.
Märkus 2. Eri-VFR-lennud hajutatakse või eraldatakse IFR-lendudest ja teistest eri-VFR-lendudest.

3. VFR-lennud öösel
VFR-lende ei või sooritada öösel:
   a) väljaspool kontrollitavat tsooni, olenemata õhuruumi klassist, kui nähtavus lennul on väiksem kui 8 km, välja arvatud alapunktis 4.3 c märgitud juhtumid;
   ) vastava ATS-ametkonna eriloata, kui lennumarsruudil või -piirkonnas on pilve alapiir madalamal kui 600 m (2000 jalga), välja arvatud punktis 4.2 ja alapunktis 4.3 c märgitud juhtumid;
   c) mittekontrollitava lennuvälja lennuväljaringil, kui nähtavus maal on väiksem kui 3 km ja pilvisus ei võimalda lennata minimaalsel lubatud lennukõrgusel selgelt väljaspool pilvi. Silmside lennuväljaga on nõutav.
Märkus 1. Kopterilendudeks kehtestatakse nõutav minimaalne nähtavus ja pilve alapiir eraldi.
Märkus 2. Riiklike õhusõidukite lendudeks kehtestatakse nõutav minimaalne nähtavus ja pilve alapiir eraldi.

4.4. VFR-lendudest ülalpool lennutasandit 200
Kui vastav ATS-ametkond ei ole sätestanud teisiti, ei või VFR-lende sooritada ülalpool lennutasandit 200.

4.5. Minimaalsed VFR-lennukõrgused
VFR-lende ei või sooritada:
   a) tihedasti asustatud elamispiirkondade või rahvakogunemiste kohal madalamal kui 300 m (1000 jalga) kõrgusel arvates õhusõidukist 600 m raadiuses olevast kõrgeimast takistusest;
   b) päeval madalamal kui 150 m (500 jalga) ning öösel madalamal kui 300 m (1000 jalga) kõrgusel maa- või veepinnast, välja arvatud alapunktis 4.5 a märgitud juhtumid.
Eespool toodud nõuded ei kehti juhul, kui stardi või maandumisega seonduvalt tuleb lennata madalamalt või kui vastav ATS-ametkond on sätestanud teisiti või andnud loa teistmoodi toimida.
Märkus 1. Vt ka punkti 3.1.2.
Märkus 2. Kopterite minimaallennukõrgused kehtestatakse eraldi.

4.6. VFR-reisilennukõrgused
Lennates VFR-reisilendude rõhtosal kõrgemal kui 900 m (3000 jalga) maa- või veepinnast tuleb järgida peatüki 8 tabeli «Reisilennukõrgused» osas «VFR-lennud» toodud lennusuundadele vastavaid lennutasandeid. Õhuruumi klassides B ja C tuleb järgida eespool nimetatud tabeli osas «IFR-lennud» toodud lennusuundadele vastavaid lennutasandeid.
Antud säte ei puuduta mootorita õhusõidukite lende ning ei kehti juhul, kui lennujuhtimisüksuse loast tuleneb muu nõue või vastav ATS-ametkond on sätestanud teisiti.

4.7. VFR-lendude juhtimine
VFR-lendudel tuleb täita punkti 3.6 nõudeid:
   a) õhuruumiklassides B, C ja D;
   b) lennuväljaliikluses kontrollitaval lennuväljal, ja
   c) kui on tegemist eri-VFR-lennuga.

4.8. Raadioside VFR-lendudel
VFR-lendudel tuleb alapunktide 3.3.1.2.1 c või 3.3.1.2.1 d kohaselt vastava ATS-ametkonna eraldi kehtestatud piirkondades või trassidel olla pidevalt kuuldel vastavatel raadiosagedustel ning teatada vajadusel oma asukoht lennuinfoteenindust andvale ATS-organile. See nõue ei puuduta õhuväe või piirivalve lende, mis toimuvad kaitseväe lennujuhtimisüksuse kontrolli all.

4.9. Üleminek VFR-lennult IFR-lennule
Visuaallennureeglite järgi lendava õhusõiduki üleminekuks instrumentaallennureeglite järgi toimuvale lennule tuleb:
   a) kui lennuplaan on esitatud, teatada kehtiva lennuplaani soovitavast muudatusest ja saada vajadusel lennujuhtimisüksuse luba, või
   b) kui see on punkti 3.3.1.2 kohaselt nõutav, esitada vastavale ATS-organile lennuplaan ja saada lennujuhtimisüksuse luba enne IFR-lennule üleminekut kontrollitavas õhuruumis.


VMC-miinimumid

Õhuruumiklass B: Nähtavus lennul:
- Lennutasandil 3050 meetrit (FL 100) ja sellest kõrgemal: 8 km.
- Lennutasandist 3050 meetrit (FL 100) madalamal: 5 km.
Vahemaa pilveni:
- Selgelt väljaspool pilve.

Õhuruumiklassid C, D, E:
Nähtavus lennul:
- Lennutasandil 3050 meetrit (FL 100) ja sellest kõrgemal: 8 km.
- Lennutasandist 3050 meetrit (FL 100) madalamal: 5 km.
Vahemaa pilveni:
- Rõhtsuunas: 1500 m.
- Püstsuunas: 300 m (1000 jalga).

Õhuruumiklassid F, G+, G:
Nähtavus lennul:
- Lennutasandil 3050 meetrit (FL 100) ja sellest kõrgemal: 8 km.
- Lennutasandist 3050 meetrit (FL 100) madalamal, kui kõrgus on suurem kui 900 m (3000 jalga) keskmisest merepinnast või suurem kui 300 m (1000 jalga) maapinnast: 5 km.
- Kõrgusel 900 m (3000 jalga) ja madalamal keskmisest merepinnast või kõrgusel 300 m (1000 jalga) ja madalamal maapinnast: 5 km; või 1,5 km, kui IAS ei ole suurem kui 260 km/h (140 kt)*.
Vahemaa pilveni:
- Kõrgusel enam kui 900 m (3000 jalga) keskmisest merepinnast või enam kui 300 m (1000 jalga) maapinnast:
rõhtsuunas: 1500 m;
püstsuunas: 300 m (1000 jalga).
- Kõrgusel 900 m (3000 jalga) ja madalamal keskmisest merepinnast või kõrgusel 300 m (1000 jalga) maapinnast:
selgelt väljaspool pilve ja silmside maa- või veepinnaga.
* Kopterilennud võivad olla lubatud instrumentaalkiirusel 260 km/h (140 sõlme) või sellest väiksemal kiirusel, kui nähtavus maal on alla 1500 m päeval ja vähemalt 3000 m öösel. See eeldab lendamist sellise kiirusega, mis võimaldaks piloodil õigeaegselt märgata ja vältida muud lennuliiklust või takistusi.

Autor: Rein Mölder