RAADIOSIDE PÕHIREEGLID
Lennunduse raadioside pidamisel peab arvestama, et raadiosides kasutatav keel ei pruugi olla operaatori emakeeleks ja seetõttu tuleb rääkida ruttamata ja selgelt, kasutades niipalju kui võimalik käesolevates reeglites esitatud fraseoloogiat.
Lisaks lennunduse raadioside fraseoloogiale on vajalik kasutatava keele oskus sellisel määral, et oleks võimalik edastada ja vastu võtta teateid, mida käesolev materjal ei hõlma.
Kui õhusõidukite vaheline side toimub ATS sagedusel, tuleb side pidamiseks taotleda ATS üksuse luba. Lühiajaliseks sideks pole loa küsimine vajalik.
Soovitus. Kui lennuliiklussidejaamale (ATS) on saadetud välja kutse, peab vähemalt 10 sekundit ootama enne, kui kutset korrata. Sellega välditakse tarbetut sidet ajal, kui maapealne jaam valmistub avakutsungile vastama.
MÕISTED
| Eestikeelne mõiste |
Inglisekeelne mõiste |
Seletus |
| Saade tagasisideta |
Blind transmission |
Sidepidamisviis, mille puhul ühelt jaamalt edastatakse teade teisele vastust saamata (ühepoolne side), kuid on alust arvata, et vastuvõttev jaam kuuleb saatjat. |
| Kinnitamine kordamisega |
Readback |
Menetlus, millega vastuvõttev jaam kinnitab, et ta võttis sõnumi või selle osa vastu ja sai sellest õigesti aru. |
| Maa-õhk-maa raadioside |
Air-ground-air communication |
Kahepoolne raadioside õhusõiduki ja maapealse jaama vahel. |
| Peilingaatorjaam |
Radio direction finding station |
Peilingute määramisel kasutatav raadiovastuvõtja. |
| Põhisagedus |
Primary frequency |
Õhusõidukile antud raadiosagedus, mida ta peab kasutama maapealse üksusega raadioside pidamisel. |
| Raadiopeiling |
Radio bearing |
Nurk meridiaani põhjasuuna ja objektist peilingaatorini tõmmatud mõttelise sirgjoone vahel mõõdetuna kraadides päripäeva. Lennunduses kasutatakse tavaliselt magnetpeilingut, mille puhul peilingaatori võrdlussuunaks on geograafilise põhjasuuna asemel magnetiline põhjasuund. |
| Raadiopeilingaator |
Radio direction finder |
Suuna määramiseks saadetud raadiosignaale vastu võttev jaam. |
| Sekundaarradari vastaja |
Transponder |
Õhusõiduki raadiolokatioonilise märgi identifitseerimiseks sekundaarradarile vastava koodeeritud signaaliga vastav raadioseade. |
| Varusagedus |
Secondary frequency |
Õhusõidukile antud raadiosagedus, mida ta kasutab teisejärguliselt maapealse üksusega raadioside pidamisel. |
| Volitatud lennujuhtimisüksus |
Appropriate control unit |
Lennujuhtimisüksus (lähi-, lähenemis- või piirkondlik lennujuhtimisüksus), mis vastutab õhusõiduki või lennuliiklusolukorra eest. |
| Volitatud lennuliiklusteeninduse üksus |
Appropriate ATS unit |
Lennujuhtimis- või lennuinfoüksus, mis vastutab õhuruumi või lennuliiklusolukorra eest. |
| Üldsaade |
Broadcast |
Lennuliikluses esinev teadete edastamine, mis ei ole määratud mingile kindlale raadiojaamale või raadiojaamadele. |
Lennuliiklusside teadete klassid
Teadete klassid mobiilses lennundussides ja nende eesõigused side loomisel ning teadete edastamisel on järgmised:
| Teate klass ja eesõigus |
Eesõiguse tunnus raadiosides |
| 1. |
Hädakutsung
Hädateade
Hädaolukorra side
|
Märksõna MAYDAY (soovitatav kolm korda) |
| 2. |
Sundolukorra teade, sisaldab ka teateid, millel on meditsiinilise (ambulants-) veo tunnus (lüh. medvedu) |
Märksõna PAN PAN (soovitatav kolm korda) või PAN PAN MEDICAL (soovitatav kolm korda) |
| 3. |
Raadiopeilimisside |
| 4. |
Lennuohutusteated |
| 5. |
Ilmateated |
| 6. |
Lennuregulaarsusteated |
Raadioside menetlused
Tavaliselt on maapealse jaama töökeeleks riigikeel. Rahvusvahelisteks lendudeks avatud õhuruumis ja lennuväljadel peab olema võimalus pidada sidet inglise keeles.
Soovitus. Raadiosidet tuleb pidada keeles, mida maapealne jaam tavaliselt kasutab või inglise keeles.
Sõnade ja tähtede edastamine raadiosides
Nimede, lühendite ja sõnade, mille hääldamine on ebaselge, edastamisel tähtede kaupa peab kasutama ingliskeelseid tähtede nimetusi ning nende hääldamist, lisades eesti tähestikust tähed Õ, Ä, Ö ja Ü ning nendele vastavad eestikeelsed nimetused Õnne, Ärni, Ööbik ja Ülo.
| Täht |
Inglisekeelne nimetus |
Hääldamine |
Eestikeelne nimetus |
| A |
Alfa |
Al-fa |
|
| B |
Bravo |
Bra-vo |
- |
| C |
Charlie |
Tšaa-li |
- |
| D |
Delta |
Del-ta |
- |
| E |
Echo |
Ek-o |
- |
| F |
Foxtrot |
Foks-trot |
- |
| G |
Golf |
Golf |
- |
| H |
Hotel |
Ho-tel |
- |
| I |
India |
In-d-ia |
- |
| J |
Juliett |
Džu-li-et |
- |
| K |
Kilo |
Ki-lo |
- |
| L |
Lima |
Li-ma |
- |
| M |
Mike |
Maik |
- |
| N |
November |
No-vem-ber |
- |
| O |
Oskar |
Os-kar |
- |
| P |
Papa |
Pa-pa |
- |
| Q |
Quebec |
Ke-bek |
- |
| R |
Romeo |
Ro-meo |
- |
| S |
Sierra |
Si-erra |
- |
| T |
Tango |
Tan-go |
- |
| U |
Uniform |
Ju-ni-form |
- |
| V |
Victor |
Vik-tor |
- |
| W |
Whiskey |
Wis-ki |
- |
| X |
X-ray |
Eks-rei |
- |
| Y |
Yankee |
Jen-ki |
- |
| Z |
Zulu |
Zu-lu |
- |
| Õ |
- |
- |
Õnne |
| Ä |
- |
- |
Ärni |
| Ö |
- |
- |
Ööbik |
| Ü |
- |
- |
Ülo |
Numbrite edastamine raadiosides
Tavaliselt edastatakse arvud üksikute numbrite kaupa.
Kui arv sisaldab täistuhandeid ja täissadasid, siis edastatakse tuhandeliste number ja lisatakse “TUHAT / THOUSAND” ning seejärel sajaliste number ning lisatakse “SADA / HUNDRED”. Komakohad eraldatakse sõnaga “KOMA / DECIMAL”.
Näiteks:
| Arv |
Eesti keeles |
Inglise keeles |
| 10 |
Üks null |
One zero |
| 75 |
Seitse viis |
Seven five |
| 600 |
Kuus sada |
Six hundred |
| 5000 |
Viis tuhat |
Five thousand |
| 7600 |
Seitse tuhat kuussada |
Seven thousand six hundred |
| 11000 |
üks üks tuhat |
One one thousand |
| 18900 |
üks kaheksa tuhat üheksasada |
One eight thousand nine hundred |
| 38143 |
kolm kaheksa üks neli kolm |
Three eight one four three |
| 100,3 |
üks null null koma kolm |
One zero zero decimal three |
Eestikeelses sides võib numbreid edastada tavalises kõnekeeles.
Raadiosageduste teatamine
Märkus 1. Kui VHF (ULL)-sagedusel ei ole üle kahe komakoha, on null arvestatav suurus ning see tuleb välja öelda.
Märkus 2. Kui VHF-sagedus on määratud täpsusega 25 kHz või 8,33kHz, tuleb sageduse teatamisel nimetada kõik komakohad (vaid kahte esimest koma-kohta).
Näiteks:
| Arv |
Eesti keeles |
Inglise keeles |
| 118,00 |
Üks üks kaheksa koma null |
One one eight decimal zero |
| 118,10 |
Üks üks kaheksa koma üks null |
One one eight decimal one zero |
| 118,125 |
Üks üks kaheksa koma üks kaks |
One one eight decimal one two |
| 118,150 |
Üks üks kaheksa koma üks viis |
One one eight decimal one five |
Aja teatamine
Tavaliselt piisab aja teatamisel vaid minutite ütlemisest. Kui esineb väärtõlgenduse oht, tuleb teatada ka tunni number. Näiteks:
09 h 20 min. edastatakse AEG KAKS NULL / TIME TWO ZERO või AEG NULL ÜHEKSA KAKS NULL / TIME ZERO NINER TWO ZERO.
Eestikeelses sides võib aega edastada tavaliselt.
Märkus. Aega edastatakse pooleminutilise täpsusega (s.t. sekundid ümardatakse lähimale täis- või poolele minutile).
Näiteks.
Kellaaeg 09:20:16 edastatakse: AEG KAKS NULL JA POOL.
Kellaaeg 09:20:46 edastatakse: AEG KAKS ÜKS.
Numbrite hääldamine (inglise keeles).
| Number (Arv) |
Kirjapilt |
Hääldus |
| 0 |
Zero |
Zi-rou |
| 1 |
One |
Van |
| 2 |
Two |
Tuu |
| 3 |
Three |
Trii |
| 4 |
Four |
Foor |
| 5 |
Five |
Faiv |
| 6 |
Six |
Siks |
| 7 |
Seven |
Se-ven |
| 8 |
Eight |
Eit |
| 9 |
Nine |
Nain-er |
| 100 |
Hundred |
Hand-rid |
| 1000 |
Thousand |
Tau-send |
Teadete saatmine
Iga kirjutatud sõnum tuleb enne saatmist läbi lugeda, et saate ajal ei tekiks kirjutatust arusaamisest põhjustatud viivitusi.
Saate ajal peab hääl olema normaalse tugevusega ja saade peab sisaldama võimalikult palju antud olukorra kirjeldamiseks ettenähtud tüüpsõnu. Arusaadavuse tagamiseks peab arvestama järgmiste soovitustega:
a) ütle iga sõna ja number selgesti;
b) säilita ühtlane rääkimiskiirus, mis ei ületa 100 sõna minutis. Kui edastatakse õhusõiduki teadet, mis tuleks üles kirjutada, peab rääkima aeglasemalt. Väike paus enne ja pärast numbreid ning arve kergendab nende vastuvõttu;
c) säilita hääle tugevus muutumatuna;
d) jälgi mikrofoni kaugust suust;
e) katkesta kõne, kui osutub vajalikuks pöörata pead mikrofonist eemale.
Märkus. Pikad teated tuleb edastada lühikeste osadena, et oleks võimalik veenduda kasutatava sageduse vabaduses ja et korrespondent saaks üle küsida neid teate osi, mida ta kuulis halvasti.
Kutsungid
Maapealsete jaamade kutsungid
Lennujuhtimisüksuse või vastava teenindusega side pidamiseks kasutatakse allpool toodud kutsungeid. Esimese side korral peab kasutama nii koha kui ka teenindusüksuse nime. Järgneva side korral võib koha või teenindusüksuse nime jätta mainimata.
| Teenindusüksus |
Kutsung (ingl.k) |
Kutsung (eesti k.) |
AREA CONTROL CENTRE
Piirkondlik lennujuhtimiskeskus |
CONTROL |
KONTROLL |
APPROACH CONTROL
Lähenemislennujuhtimisüksus |
APPROACH |
LÄHENEMINE |
AERODROME CONTROL
Lennuväljaliikluse lennujuhtimisüksus |
TOWER |
TORN |
SURFACE MOVEMENT CONTROL
Lennuväljaliikluse maapealse liikluse juhtimisüksus |
GROUND |
RULEERIMINE |
FLIGHT INFORMATION SERVICE
Lennuinfoteenindus |
INFORMATION |
INFO |
AERODROME FLIGHT INFORMATION SERVICE
Lennuvälja lennuinfoteeninduse üksus
Eestis kasutatakse tavaliselt peale esimest raadiosidet lühendatud kutsungit: “INFORMATION / INFORMATSIOON”
|
AFIS -
AERODROME INFORMATION |
AFIS -
LENNUVÄLJA INFORMATSIOON |
Õhusõidukite kutsungid
Täiskutsung
Õhusõiduki kutsungid võivad olla järgmised:
| a) õhusõiduki registreerimistunnus |
ES-ABC
ES-048 |
| b) lennukompanii nimetus, millele järgneb neli viimast registreerimistunnuse tähte |
ESTONIAN AIR SABC |
| c) lennukompanii nimetus, millele järgneb reisi number |
FASTAIR 214 |
| d) Eesti õhuväes kasutatav kutsung:
Kodumaises liikluses üks täht, kaks numbrit |
A 23 (Alfa 23) |
| Rahvusvahelises liikluses sõnad ESTONIAN AIR FORCE, kaks numbrit |
ESTONIAN AIR FORCE 23 |
Lühendatud kutsungid
Ülaltoodud kutsungeid võib lühendada järgmiselt:
a) esimene ja vähemalt kaks viimast tähte registreerimistunnusest (ES-ABC) - E-BC
b) Kutsungis sisalduvat numbrit lühendada ei tohi.
c) Tähtedest ja numbritest koosneva kutsungi lühendamisel on soovitatav kasutada ühte tähte ja kolme numbrit (näit. E-048, U-123).
Autor: Rein Mölder |
