ASRC-ga töötamine
|
Autor: Ilan Jonas Tõlkinud: Raimo Västrik See ei ole manuaali lugemise asendus! See õpetus räägib ASRC lihtsatest operatsioonidest. See on elementaarne ja peab oskama. Enamus ajast on siin juttu DSR radari tüübist – igal juhul vaata ka manuaalist saamaks parema arusaama datatag-dest. See on kõik “usage” osas. I. Alustades algusest OK, avad ASRC ja logid võrku. Paari sekundi pärast peaks radaril näha olema sellised sümbolid: 
Andmed kollases on piiratud andmeplokk, lühidalt LDB (limited data block). “I” ja “\” admeploki juures on sihtsümbol. Ära alahinda LDB-d – nad annavad rohkem informatsiooni kui võiks arvata, lisaks võtavad nad vähe väärtuslikku ruumi. LDB näitab kahte asja: squawk kood ja altituud. Ülaloleval pildil on vasakpoolsel lennukil squawk kood 5201 ja kõrgus 34 100 jalga. Paremalpoolsel lennukil on squawk 6100 ja kõrgus 29 100 jalga. Lihtne. Nüüd ära unusta, et on näha veel ka sihtsümbol – üleval näidatud oranžina. Sihtsümbol aitab meil selgitada paar asja: antud juhul seda, et vasakpoolne lennuk ei ole kellegi kontrolli all (keegi ei “oma” teda), ta on IFR reeglitel (mitte VFR) ja tema kiirus on ilmselt suurem kui parempoolsel. Parempoolsest lennukist rääkides saab öelda, et teine lennujuht kontrollib teda ja meil ei ole temaga põhjust hetkel tegeleda. Päris palju PIIRATUD andmeploki kohta, kas pole? Arvata võib, et täieliku andmeploki juures tuleb palju juttu… Seda saab lähemalt vaadata manuaalist. Täieliku andmeploki nägemiseks vajuta F1 ja klikka lennuki peal.
II Alustamiseks lennujuhtimist tee nii:
See näitab andmeid EFHK, EEKA ja EETN kohta formaadis Aeg – QNH – tuul.
Kuidas teatada lennukitele oma õhuruumis, et oleme kohal? Selleks on kaks järgnevat meetodit:
III yeeps! Keegi kutsub mind! Ära üllatu, sa küsisid et nad sind kutsuksid, eks ole? Mis siis on vaja teha? Sama mida päris lennujuht teeks: anna squawk kood ja identifitseeri. ASRC teab, kuidas squawk koodiga ümber käia – see näitab kui piloot paneb vale koodi, kui kood on juba kasutusel või kui keegi kasutab üht hädaabi koodi (vaata manuaalist, et näha missugune see välja näeb). Et seda kõike teha (või enamust), sa pead kasutama ASRC-d koodi andmisel. See on lihtne – seda teed kasutades F9-t. Siin on kaks võimalust: Kas vajuta F9 ja kliki lennukil – see annab lennukile automaatselt koodi arvestades seeriat, mis sisestasid settingutes. See on hea meetod – kasuta võimalikult palju. Teine võimalus on öelda ASRC-le kood ise (ASRC suudab töötada vaid ühe squawk koodi seeriaga, kui tahad anda eraldi koodi seeria nii väljuvatele kui saabuvatele lennukitele siis pead ühte käsitsi andma). Seda saab teha nii, et vajutad F9, kirjutad koodi ja klikid lennukil. Ütleme, et lennuk on identifitseeritud. Vaatame mõned tavalised operatsioonid ja kuidas neid ASRC-s teha: 1. lennuplaani vaatamine Lihtne: vajuta F6 ja kliki lennukil. Või – vajuta F6 ja kirjuta täispikk kutsung. Sa näed ta lennuplaani vestluse akna koha. 
Lennuplaani sulgemiseks kliki sellel! Veel üks hea asi mida teha on vajutada lennuki datatag-le: see tekitab RA-le lühikese lennuplaani. 
2. kuidas handoff teha? Mäletad, et kui alustad lennujuhtimist, siis alustad lennuki “kontrollimist” radaril. Seda sai teha F3-ga ja klikkides lennukil. Kui lennuk lahgub su õhuruumist, lennujuhtimine lõpetatakse ja seega ka “kontrollimine”. Seda saab teha F4 ja klikkides lennukile. Nüüd aga kui on vaja “kontrolli” edasi anda järgmisele lennujuhile (e. handoff), siis tegelikult teed sama, aga annad “kontrolli” edasi. Selleks on vaja teada järgmise lennujuhi ID-d: see on kahekohaline tähekombinatsioon CL-s lennujuhi kutsungi kõrval. Oletame et järgmise lennujuhi id on “ET”. Handoffiks on vaja vaid vajutada F4, kirjutada ET ja vajutada lennukil. Lennuk on sinu kontrolli all kuni järgmine lennujuht ta vastu võtab. Kontroll kaob alles siis, kui ta lennuki vastu võtab. Handoffi vastuvõtmine on lihtsalt vastupidi – “kontroll” antakse üle sulle – vajutad lihtsalt F3 ja klikid lennukil. Handoff keeldumiseks vajutad F4. Kui sa teed handoff-i siis sa näed datatag-s: H-ET tähendab et handoff küsiti ET-lt. 3. Kõrguste määramine Siin on kaks asja: ajutised ja lõplikud kõrgused. Ajutise kõrguse andmiseks kasuta F8, seejärel kirjuta ajutine kõrgus sadades jalgades: 020 2000ft jaoks, 310 31 000ft jaoks jne, siis kliki lennukil. Tulemuseks saad: 
Vaata teist rida: see näitab 090T074. See tähendab, et lennukil on antud ajutine kõrgus 9000ft ja lennuk on 7400ft kõrgusel. “T” keskel tähendab ajutist (temporary). Ajutise kõrguse tühistamiseks vajuta F8 ja kliki lennukil. Lõpliku kõrguse saab vajutades F5 – ja jälle sadades jalgades kõrgus ning siis klikkides lennukil. On võimalik ka keerulisemaid asju teha, anna sellele esialgu aega. Kuidas me näeme lõplikke kõrgusi? 
Näed vasakut ja keskmist lennukit? Neil on “C” altituudi kõrval. See tähendab, et nad lendavad oma lõplikul kõrgusel vastavalt FL340 ja FL290. KLM-l paremal on lõplik kõrgus FL250 ja ta parasjagu tõuseb, möödudes 7900 jalga. “^” keskel tähendab, et ta tõuseb lõplikule kõrgusele ja mitte ajutisele. See võib olla ka “V” kui ta laskub või tühimik kui lendab tasaselt. Kui lennuk jõuab oma lõplikule tasemele, siis näitab seda datatag “c” tähega. Aga kui lennuk kaldub sellest kõrgusest kõrvale rohkem kui 300 jalga siis vastavalt “+” või “-“ tuleb tema datatagi kõrvale. 4. Kuidas vektoreid anda? Tee topeltklõps vasaku hiirenupuga ja hoia nupp all. Liiguta hiirt ja vaata RA-d. Sealt saad juba ise hakkama. 6. Näen vaid piiratud andmeplokki. Mida ma teen? Vajuta F1 ja kliki lennukil. 7. Ma näen vaid väikest risti (või punkt ARTS puhul)! Kuidas ma tean, kellega on tegemist? Ei saagi. Sellel lennukil on squawk standby. See on nagu päriselt: sa lihtsalt ei saa öelda, kes see on. Mida me teeme päriselus? Lihtne – me vaatame lennuplaane, mis saime varakult faksiga. Meil ASRC-s on selleks departure list: see näitab kõik väljuvad lennukid lennujaamadelt, mis on settingutes määratud (vaata seadistuse õpetust). Sa saad aru, et on väljuv lend, kuna tal on “D” ees (departure). Listide kohta saab rohkem informatsiooni manuaalist. 8. Ja lõpuks – kuidas ma selekteerin lennuki? Kõige lihtsam – kliki tema peale. Sa näed ta kutsungit koos selle poole suunatud noolega all sisestusrea kohal. Samuti võib kasutada aircraft select nuppu: see määrati settingutes. Kirjuta lennuki kutsung (või osa sellest) ja vajuta aircraft select. Saab ka kirjutada ühe tähe, mis on lennuki ees departure/arrival/hold list-s enne aircraft select vajutamist. Praeguseks aitab. Muidugi on veel palju mida vaja teada ja harjutada. Samm haaval saab kõik selgeks, pole põhjust muretsemiseks! Peaaegu kõik ASRC-st on kirjutatud manuaalis – enne kasutamist peab selle läbi lugema. Manuaali juures on ka üks väga kasulik lehekülg – quick reference. See prindi välja, seal on kõik nupukombinatsioonid, mis esialgu kohe meelde ei jää. |
