FAQ
| Korduma kippuvad küsimused K: Miks ASRC käivitamisel tuleb veateade “can’t connect to 127.0.0.1:3290”. V: Roger Wilco versioon peab olema vähemalt mk1d3. Tõmba RW uusim versioon. K: Teen kõik nagu õpetatud aga Roger Wilco kanal on ühendatud kanalile 127.0.0.1:3290/asrc ja seal on peale minu vaid ASRC. V: Kõik on õige, see peabki nii olema. ASRC kasutamisel ühendatakse RW ASRC-ga ja käib kommunikatsioon läbi ASRC. K: Õpetuses on kirjas, et peab panema voice activated ja max sensitivity aga ma ei taha, et piloodid mind kogu aeg kuuleksid. V: ASRC-ga kuulevad piloodid sind vaid siis, kui ASRC-s vajutad push-to-talk nuppu. See, et RW-s on voice activated seda ei mõjuta. Voice activated on vajalik maapealse side jaoks nagu intercom. Küll aga tuleb meeles hoida lendama minnes RW pärast jällegi push-to-talk peale sättida. K: Üritan VSCS vajutada voice nupule, et ruumi siseneda aga see ei muutu roheliseks. V: Viga on ilmselt voice serveris. Proovi mõnda teist serverit. K: Manuaali lugdes jäi segaseks, mis vahe on Monitor, Intercom ja Override-l? V: Monitor on lihtsalt teise kanali jälgimiseks. Kuuled vaid seda, mida kuulevad ka piloodid. Intercom on vestlus kahe lennujuhi vahel. Üks lennujuht helistab teisele ja teine peab selle vastu võtma. Seejärel piloodid lennujuhte ei kuule ja nad saavad omavahel vestelda. Sobib pikemaks vestluseks. Et teine kuuleks peavad nad vajutama push-to-talk nuppu. Override puhul ei ole vaja vastata, ühendus on kohe olemas. Seejuures lennujuht, kellele override tehakse on mikrofon kuum – see tähendab override tegija kuuleb teda ka siis kui push-to-talk ei vajuta. Override tegija peab siiski seda vajutama. Override on kasulik lühikeste koordinatsioonide tegemiseks. Override alustaja kuulatab nii teist lennujuhti kui kanalil toimuvat ja nii saab oma teate anda edasi segamata kanalil toimuvat. K: Intercom ja Override ei tööta korralikult. Mind kuulevad teised aga mina teisi ei kuule. V: Väga levinud viga. Kui tegemist on sisevõrguga, siis tuleb serveril edastada (forward) pordid 6809 (TCP), 3782 (TCP ja UDP) ja 3290 (TCP ja UDP) ASRC-ga arvutisse. Kuidas seda konkreetselt tehakse on iga riistvara või tarkvara puhul individuaalne. Kui tegemist ei ole sisevõrguga siis on ilmselt taksitajaks tulemüür. Ava tulemüüril eelpool nimetatud pordid. Teine võimalus, et Roger Wilcos ei ole pandud voice activated. K: Voice edastades teised mind ei kuule üldse. Vajutades push-to-talk nuppu all servas sagedusel on roheline kast, mis tähendab et olen RW kanalil. Ometi ei kuule mind keegi? V: Ilmselt oled unustanud sättida paika push-to-talk nupp. Seda saab teha nii: .rwkey <nupp> K: Miks ma ei näe VFR lennuki callsign-i? V: Kui lennuki squawk on VFR siis tema callsigni ei näe. See on meelega nii tehtud, et simuleerida maksimaalselt reaalset radarit. VFR lennuki identifitseerimiseks küsi ta asukohta või küsi näiteks squawk ident. K: Olen tower/ground. Nagu manuaalis mainitud alustan trackimist lennukeid F3-ga. Aga umbes 5 sekundi pärast trackimine katkeb. Nii pean kogu aeg seda uuesti ja uuesti tegema. V: Maapealseid lennukeid ei saa trackida. K: Kuidas saada teada, mis sageusel lennuk on? V: Ei saagi. See on meelega nii tehtud, et simuleerida maksimaalselt reaalset radarit. |
